Eesti vajab Noorte Tugila programmi

PRESSITEADE: 16.01.2018 – Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus MTÜ

Noorte Tugila programmi kolmeaastane tegevuskava lõppeb 2018. aastaga, kuid senine töö ja juhtumite analüüs näitab, et vajadus programmi jätkumiseks ja pakutavate teenuste järele on väga suur.

Noorte Tugila programmijuht Heidi Paabort tunnistab, et üle kahe aasta tagasi käivitunud programmi tee viib neid üha raskemate juhtumite poole, mistõttu ei tohiks 2018. aasta noorte sellisel kujul toetamisel viimaseks jääda. Noori, kes vajavad tuge, on Eestis selleks liiga palju. „Arutelude keskmes on see, et kuidas edasi minna nii, et see teenus järjest enam kohalikul tasandil noorsootöös juurduks ja muudaks erinevate osapoolte praktikaid“ rõhutab Heidi.

Tugilani jõuavad üha keerulisemad juhtumid
Kui 2015. aasta sügisel oli peamine eesmärk toetada 15-26-aastaste noorte, kes ei tööta ega õpi, naasmist ühiskonnaellu, st tööturule või uuesti haridusteed jätkama, siis tegelikkuses on pea iga noore loo taga sügavam lugu.
„Võrgustikutöös ja juhtumitöös on noorsootööspetsialistid osanud jõuda väga keeruliste või peidus olnud probleemide ja olukordade juurde,“ kiidab Heidi Paabort Noorte Tugila spetsialiste. Noor võib olla ammu täiskasvanud, nt 25-26-aastane, aga see ei tähenda, et tema probleemid on lihtsamad kui 15-19-aastastel, kes on alles kooliealised.
Kui noor on aktiivsest elust eemale jäänud vaid hirmust eksamite või tööga hakkama saamise ees, võib noore probleem leida Noorte Tugila spetsialisti abil väga kiiresti lahenduse. Viimase aasta jooksul on Tugila spetsialistid kohanud aga üha rohkem noori, kelle probleemide lahendamine vajab pikaajalist nõustamist ja professionaalset tuge, seega on Tugila jaoks väga tähtis võrgustiku ja heade partnerite olemasolu.
Noorte Tugila teenuse kvaliteedijuht Kerli Kõiv lisab, et üha enam tuleb ette olukordi, kus ei piisa enam ainult noorsootöö võimalustest, vaid kindlaks partneriks peab olema ka psühholoog, terapeut, kriminaalhooldaja jne. Tihedat koostööd teevad Tugila spetsialistid ka omavalitsuste, koolide, ettevõtete, Töötukassa, Rajaleidja ja teistega. “See ongi Noorte Tugila edu võti kuna näeb noort kui tervikut ja pöörab tähelepanu noore elu erinevatele mõjufaktoritele. Oluline on kohalikul tasandil toimiv spetsialistidest koosnev võrgustik, kellel on tagatud valmisolek olenemata esimese kontakti asukohale suunata noor sobiva teenuse juurde,” lisab Kerli.
31. detsembri seisuga on programmis osalenud kokku 4300 noort. Noorte Tugila programm on aidanud alates 2015. aasta novembrist muuta elu tuhandetel 15-26aastastel noortel, kes ei tööta ega õpi ning kes on vajanud tuge ühiskonnaellu naasmisel.

Täiendav info
Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

Lisainfo: Heidi Paabort, Noorte Tugila programmijuht
heidi.paabort@ank.ee, 58091010