Keerulise saatusega tütarlaps püüab Tugila abil eluga toime tulla

17-aastane, keerulise perekondliku taustaga tütarlaps kasvas põhimõtteliselt üksi. Õppimine ja koolis käimine oli vaevaline. Ta jäeti kordama 8. klassi, seejärel viidi erandkorras üle 9. klassi, kus ta aga jäeti taas klassikursust kordama. Koolis ei ole ta viimase nelja aasta jooksul käinud pea päevagi. Temaga on eelnevalt tegelenud sotsiaalpedagoog, noorsootöötaja ja lastekaitse. Ta on viibinud pärast enesetapumõtteid ravil/uuringutel psühhiaatriahaigla lasteosakonnas. Tütarlaps on andnud palju lubadusi, siis “ära kadunud” ja mõne aja pärast jälle tulnud sooviga parandada õppimist ja oma elukorraldust.

Tugila spetsialistiga koostöös on muutusi paremusele. Ta käib tööl ja püüab lõpetada 9. klassi koduõppena. Takistusteks on see, et ta lööb kergesti kõigele ja kõigile käega, ei lase uusi inimesi kergelt lähedale. Pettub, kui asjad ei lähe nii, nagu ta soovib. Tütarlast on aidanud psühhoterapeut, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, eesmärgiks on tema sotsiaalsete oskuste arendamine, tegevuste mõju, enesehinnangu ja enesedistsipliini arendamine. Väikeste, kuid kindlate sammudega liigub tütarlaps aga edasi.