Noorte Tugila on aidanud juba üle 2000 noore tagasi tööle või kooli

PRESSITEADE: Eesti Avatud Noortekeskuste (Eesti ANK) Noorte Tugila

Eestis oli 2015. aastal ligi 30 000 koolist või tööturult eemale jäänud 15-26aastast noort, kelle toetamiseks loodud programm Noorte Tugila on aastaga aidanud juba üle 2000 noorel tagasi tööle või kooli suunduda.

Kuni 2017. aasta veebruarini on suurem osa Noorte Tugilas saanud noortest jõudnud tööturule (60%) või (tagasi) haridusse (22%), kusjuures mehi oli mõlemal juhul rohkem kui naisi.

Veebruari algul pöördus Noorte Tugila poole oma tuleviku jaoks abi ja nõu saamiseks juba 2000. noor. Iga päev lisandub Noorte Tugila juhi Heidi Paaborti sõnul keskmiselt viis noort. “Tulemuse taga on suur hulk noori, kes on olnud valmis võtmaks vastu uusi suundi oma elus ja kõikide erinevate noortega töötavate asutuste koostöövõime,” rõhutab Heidi. “Teiseks jälgime, et pakutav tugi peab olema võimalikult efektiivne ka kõige kaugemates Eesti nurkades. Võimaluste erisus Eestis on meile kõikidele suureks väljakutseks!”

Mis on Noorte Tugila?

Noorte Tugila keskusi on tänaseks juba 137 omavalitsuses ning nende eesmärk on leida Eestis üles kõik need noored, kes ühel või teisel põhjusel ei tööta.

Igale Noorte Tugilasse jõudnud noorele pakuvad sealsed noorsootööspetsialistid just sellist abi, mida noor vajab, nt kas esmanõustamist, noorsootööga seotud tegevustesse kaasamist, koostööpartnerite kaudu psühholoogilist tuge, tööpraktikat, koolitusi ning vajadusel ka tööandjatega suhtlemist.

Noorte Tugila kogemus näitab, et vahel piisab ainult ühest konsultatsioonist või heast sõnast, et noorel tekiks julgus minna tööle või uuesti kooli. Vahel vajab noor aga pikemat tegelemist ja nõustamist.

Programmi edukust jälgitakse noore puhul kuus kuud pärast programmi lõppu.

Noorte Tugila Teised olulised märksõnad, mis toetatud noorte statistikast positiivselt esile tõusevad, on nende töövõimaluste avaldumine, positiivsete kogemuste saamine ja oma soovide teadvustamine.

Miks noored siis ei tööta ega õpi?

Peamised põhjused, miks paljud 15-26aastased noored vajasid Noorte Tugila abi ja ei olnud ise tööd leidnud, oli lõpetamata haridus (590 noort), elamine maapiirkondades (514), kus tööandjaid on vähe või sobivaid töökohti ei jagu isegi kvalifitseeritud tööjõule või puudub nt transpordivõimalus.

Kolmandaks, miks Noorte Tugila abi vajati, oli erivajadus (132 juhul) (nt seotud tervisega), mis ei võimaldanud noortel oma jõududega leida sobivat tööd või asuda õppima. Takistusena on välja toodud ka lapsega kodune olemine (90) või üksikvanema staatus, kus võib puududa vajalik tugivõrgustik.

Kuidas jõutakse noorteni?

Kõige rohkem jõuti noorteni kohaliku tasandi võrgustikutöö kaudu (668 noort), teiseks efektiivsemaks teeks oli mobiilne kontaktnoorsootöö (495 noort) ja kolmandaks teavituskampaaniate korraldamine (200 noort). See tähendab, et noorteni püütakse jõuda kas teiste noorte või asutuste kaudu, samuti lähevad noorsootöötajad sinna, kus noored armastavad käia või koguneda ehk noorele tagatakse võimalus kohtuda temale sobilikus avalikus ruumis ja kodukohale võimalikult lähedal. Üha rohkem noori jõuab ka Noorte Tugilasse lapsevanemate, sõprade või nende noorte soovitusel, kes on juba Noorte Tugilast abi saanud.

Noorte Tugila on osa Euroopa poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärgiks on töö kaotanud või koolist lahkunud noortele võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Eestis toimib programm 137 omavalitsuses. Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames. Noorte Tugila programmi viib ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Info: Heidi Paabort, heidi.paabort@ank.ee, 5809 1010