Noorte Tugila (www.tugila.ee) programmiga on oktoobrikuuks liitunud 137 kohalikku omavalitsust. Programmist on kogukonnaellu naasmisel tuge saanud 1400 noort üle Eesti, kes Tugilaga liitumise hetkel ei õppinud ega töötanud.

Noorte Tugila projektijuhi Kerli Kõivu sõnul tagab programmi laienemine uutesse piirkondadesse Noorte Tugila teenuse ja võrgustiku toomise noortele võimalikult nende kodukoha lähedale. Lisaks juba teostavatele keskustele saavad värskelt liitunud noortekeskused panustada täiendava 1500-1800 noore toetamisele ja jõustamisele. “Kojujäänud noored ei eristu väliselt igapäevaelus. Nad on ühed teiste hulgas. Ometi on probleem terav, eriti maapiirkondades. Noor ja Noorte Tugilaga leiavad üheskoos lahenduse, peitub see siis õpingute jätkamises või tööellu astumises. Mõne noore jaoks on lahendus ka vabatahtlikus töös. Oluline, et noorel oleks kodulähedane rakendus, mis talle huvi ja rõõmu pakub. Eestis on veel piirkonnad, kus täna veel Noorte Tugila teenuseid ei pakuta. Analüüsime ja vajadusel toimub neljas laienemine juba töö käigus,” sõnas Kõiv.

Noorte Tugila tegutseb alates 2015. aasta novembrist ja on mahukaim noortele suunatud riiklik noortekeskuste programm Eesti ajaloos. Toe rahaline maht 3,1 miljonit eurot võimaldab individuaalselt läheneda kuni 2800 noore inimese muredele aastas, toetades neid õppimise juurde naasmisel või tööelu alustamisel. Rahastus on tagatud 2018. aasta lõpuni.

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) tegutseb Eesti noorte heaolu nimel alates 2001. aastast.

Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.