Tuge tööturule jõudmisel või haridustee jätkamiseks on saanud ligi 3200 noort

Juuli alguse seisuga on tööturule jõudmiseks või haridustee jätkamiseks saanud Noorte Tugilast abi ja nõu 3168 noort. Sellest arvust omakorda 713 noorel on programmi lõpust möödunud juba kuus kuud ning 60% neist on kas tänaseks tööl või hariduses tagasi.

Kui algul püstitati eesmärk või ootus, et vähemalt 40% programmis osalenutest ja väljunutest oleks edukad ehk noorte elus toimuks programmis osalemise tulemusel positiivne muutus, siis nüüd on põhjust rõõmustamiseks küllaga. Juba praegu on programmist „väljunud“ noortest positiivne tulemus 80 protsendil ja sisenejatest 16 protsendil.

Ilma noorsootöö võimaluste, tugiteenuste ja partneriteta poleks head tulemust

Noorte aitamiseks ja programmi toimimiseks on vajalik mõista põhjusi, miks on üldse jäädud tööturult või koolist eemale, millist nõu või tuge noored vajavad ning samuti leida partnerid, kellel on lisaks Noorte Tugila spetsialistide toele võimalust noori aidata.

Noorte Tugila kohaliku tasandi teenuse sisujuht Kerli Kõiv rõhutab, et Noorte Tugilas toimib täna usalduslik ja toetav kontakt tuhandete noortega, kes ei õpi ega tööta. „Noorsootöötajate praktika on toonud välja erinevaid tõkkeid, mis pärsivad noorte sujuvat töö- või kooliellu naasmist. Paljudest takistustest ülesaamiseks on vajadus täiendava toe ja teenuste järele. Olgu selleks isiklik tugiisik, sujuv transpordiühendus, psühholoogiteenus vms. Kohalikul tasandil pole kahjuks aga kõik vajalikud teenused täna veel kättesaadavad.“

Noorte Tugila juht Heidi Paabort märgib, et aina enam on näha Tugila teenuse mõju noort ümbritsevale võrgustikule. „Kui võrrelda spetsialistide arvamust täna ja vaid 6 kuud tagasi, siis nüüd ei osata enam ette kujutada, et noort saab toetada ilma heade partneriteta. Iga osapool on kaardistanud oma võimalused, sh tugevused – ja täidab selles võrgustikus just seda rolli,“ selgitab Heidi Paabort noorte tööturule aitamise süsteemi toimimist.

Tähtis on ka rõhutada, et enim positiivseid muutusi on toonud eri piirkondades teadlikum noorsootöö  võimaluste märkamine noore toetamisel, võrgustikutöö, samuti on tulemustele kaasa aidanud see, et noored, kes ei õpi ega tööta, on enam kogukonnas nähtaval ja see teema on üha enam nii riigi kui ka kohaliku tasandi otsustajate laual. Noori on märgatud ja ka ühiskondlikul tasemel on lõpuks tunnistatud, et töölt ja koolist eemale jäämine on Eesti jaoks suur probleem. Heidi Paaborti sõnul seda probleemi programmi algul ehk vaid 1,5 aastat tagasi veel iga omavalitsus ei tunnistanud.

Paari kuu pärast, kui algab uus kooliaasta, peaks Noorte Tugila programmi raames abi saavate noorte hulk veelgi suurenema.

Programmi eesmärgid

2018. aasta lõpuni on hetkel eesmärgiks jõuda ja toetada üle 8000 noore ning igas Noorte Tugilas peaks saama nõu ja abi vähemalt 53-70 noort aastas. Iga noorega hoitakse pärast programmist lahkumist kontakti veel vähemalt kuni kuus kuud.

Milline oli olukord Eestis enne Noorte Tugila programmi käivitamist?

Noorte Tugila sihtgrupp on kõik 15-26-aastased noored, kes ei õpi ega tööta

*2015. aastal oli Eestis selliseid noori 29 200:

• sh töötuid on 9000;
• sh mitteaktiivseid 20 200.

Mitteaktiivsed noored (ei õpi ega tööta ning ei ole ka registreeritud töötukassas):

• sh noored, kellel oli vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, ka rasedus-, sünnitus või lapsehoolduspuhkusel olijad – ca 12 500;
• sh haiged, vigastuse või puudega – ca 3500;
• sh muud põhjused – ca 4200.

Noorte Tugila riikliku programmi rahastamine

Noorte Tugila on osa Euroopa poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärgiks on töö kaotanud või koolist lahkunud noortele võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Eestis toimib programm 144 omavalitsuses. Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames. Noorte Tugila programmi viib ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Lisainfo: Heidi Paabort, heidi.paabort@ank.ee, tel. 58091010

Eesti ANK töötab Eesti noorte ja noorsootöötajate heaks aastast 2001.